Hüdrogeenitud (hüdrogeniseeritud, tahestatud) rasvad – mis need on ja miks on need ohtlikud?

Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. Osa looduslikest polüküllastumatutest cis-rasvhapetest läheb üle trans-vormi; küllastumatud trans-rasvhapped soodustavad õli tahkumist ja tõstavad õli oksüdatsioonile vastupidamist. Meie organism ei omasta küllastumatud trans-rasvhappeid ja seetõttu on nad inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega, avades “otsetee” südame-veresoonkonna haigusteni. Seega hüdro- geenimisprotsessi läbinud tervislikud taimeõlid on nüüd juba osaliselt muundunud ja need pole enam tervislikkusega seotud.

Margariini tootmine ongi lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks. Miks seda tehakse ? Hüdrogeenitud rasvad on kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või, seega neist valmistatud toiduainete säilivusaeg on pikem ja neid on võimalik odavamalt toota. Meil müüdavad margariinid on enamasti segu looduslikest ja hüdrogeenitud rasvadest. Margariinides on trans-rasvhappeid 2-10 korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante (E320) ja (E 321), mis omakorda võivad olla paljude jaoks allergeenid.

Veresoonte seinte kahjustumine toimub aeglaselt, esialgu märkamatult. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid. Probleemne on aga, et väga paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva: näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid/tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed. Margariinides leidub 17…38% trans-rasvhappeid (mida kõvem rasv, seda rohkem trans-rasvhappeid, mida vedelam, seda vähem), mis tähendab, et 100g margariini või hüdrogeenitud rasvu sisaldavate toiduainete tarbimisel võib päeva jooksul saada 17 g ja rohkemgi trans-rasvhappeid.

Märkamatult, erinevate toodete koosseisus võib ka margariini mittetarbiv inimene endale sisse süüa kordi rohkem trans-rasvhappeid kui ohutuks normiks .(1-2 g päevas) peetakse. Seetõttu peaks toote pakendil kindlasti olema vastav märge: toode sisaldab hüdrogeenitud rasva. Siis võtab tarbija vastutuse oma kahjustatud veresoonte seinte eest enda peale, nii nagu iga suitsetaja peaks olema teadlik, mida ta oma tervisega teeb.

ja veel ...

...näide äriettevõtete silmakirjalikkusest ...

Ohtlikul margariinil on müügiluba ...

Euroopa Liidu heakskiidul on tulnud müügile Becel-margariin, mis pidi aitama ennetada südameinfarkti. See "functional food" (tervisele kasulik toiduaine) ilutseb marketites munade, kohupiima ja pakitud sinkide-vorstide sõbralikus naabruses.

Väidetavalt alandab Becel pro-activ margariin LDL-kolesteriini taset veres 3,5 nädalaga kuni 15% võrra, HDLi tase jääb konstantseks. Taimeõlides sisalduvad fütosteriinid pidavat pidurdama LDL-kolesteriini imendumist soolestiku kaudu.

Tootja firma Unilever soovitab kasutada 20g margariini päevas, siis langeb oluliselt südameinfarkti risk. Üks 250grammine pakk maksab umbes 46 EEK :) :) :)

Juba on teada soovimatu kõrvaltoime: soolestik absorbeerib vähem karotinoide - paljudes juurviljades sisalduvad ained, mis toimivad vähivastaselt.

EL hoiatab: rasedatele, imetavatele emadele, kuni 5aastastele lastele ning kolesteriini taset alandavaid rohtusid kasutatavatele "... võib see teatud tingimustel olla ebaotstarbekohane".

Saksamaa Tervise Tarbijakaitse Liiduinstituudi volinik Brigitte Wörner kahtleb veelgi enam: "... ka inimesed normaalse kolesteriinitasemega peaksid seda margariini vältima - fütosteriinide üleküllus võib väga halvasti mõjuda; madal LDL-kolesteriin soodustab masendust ja depressiooni...".

Kuid kõik need meedikute hoiatused jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes - müügiluba anti ikkagi.

Sarnase toimega Soome Benecol-margariin jõuab samuti Euroopa turule. Tulemas on aina uued ja uued "functional food" kaubad - luudele kasulikud keeksid, sokolaad mälu parandamiseks ...